Poekorv, mis mõni aasta tagasi maksis kolmkümmend eurot, võib täna maksta märksa rohkem. Sama palk ei osta enam sama palju. Seda nähtust nimetatakse inflatsiooniks. See puudutab kõiki, kuid eriti neid, kelle sääst seisab arvel ilma intressita. Selles artiklis selgitame, mis on inflatsioon, kuidas seda mõõdetakse ja millised on lihtsad sammud, et oma rahaasju paremini hoida.
Mis on inflatsioon?
Vikipeedia järgi on inflatsioon raha väärtuse langemine, millest tulenevalt tõuseb kaupade ja teenuste hinnatase. Hinnataseme tõus näitab, et raha reaalne ostujõud väheneb. Kui inflatsioon on 5 protsenti, maksab aastataguse 100 euro eest ostetud kaubakorv nüüd keskmiselt 105 eurot.
Kuidas inflatsiooni mõõdetakse?
Peamine mõõdik on inflatsioonimäär, mis näitab aasta jooksul hinnaindeksis toimunud muutust protsentides. Eestis mõõdab tarbijahindade inflatsiooni Statistikaamet, kes avaldab igakuiselt andmed tarbijahinnaindeksi ja selle osade kohta. Indeksis on esindatud toit, eluase, transport, teenused ja muud kulud. Iga pere tegelik hinnatõus võib siiski erineda, sest kulutuste struktuur on erinev: kellel on suur osa kulust energial, tunneb energiahindade tõusu rohkem.
Miks hinnad tõusevad?
Lühikese aja jooksul võivad hinnataset mõjutada paljud tegurid, näiteks energia hind või tarneprobleemid. Pikas perspektiivis on Vikipeedia andmetel hinnataseme kõige olulisem mõjutaja rahapakkumine. Keskpank saab rahapakkumise ja intressimäärade kaudu majandust mõjutada: rahapakkumise suurendamine ergutab kulutama ja investeerima, vähendamine pidurdab. Majandusteadlaste seas on levinud arusaam, et stabiilse majanduskeskkonna jaoks on vajalik kestev, kuid madal hinnatõus.
Kuidas inflatsioon mõjutab sinu raha
- Sääst arvelduskontol kaotab ostujõudu, kui intress on inflatsioonist madalam.
- Laenud muutuvad reaalväärtuses kergemaks, kuid inflatsiooni ohjamiseks tõstetakse sageli intresse, mis teeb ujuva intressiga laenud kallimaks.
- Palk peab tõusma vähemalt inflatsiooni võrra, et ostujõud säiliks.
- Pensionisääst vajab pikaajalist plaani, mis arvestab hinnatõusuga.
Praktilised sammud
- Pea pere eelarvet ja vaata üle suurimad kuluread.
- Hoia turvapadi, kuid ära jäta kogu säästu nullintressiga kontole; võrdle tähtajalisi hoiuseid.
- Pikaajalisel säästmisel tasub kaaluda hajutatud investeeringuid, mõistes nende riske.
- Ära võta tarbimislaenu hinnatõusu “ennetamiseks” – laenu kulu võib ületada säästu.
- Vaata üle lepingud: elekter, internet, kindlustus. Väike kokkuhoid igas reas annab aastas kokku märgatava summa.
Korduma kippuvad küsimused
Kas inflatsioon on alati halb?
Mõõdukas hinnatõus on majanduse jaoks normaalne. Probleem tekib, kui inflatsioon on kõrge või väga muutlik.
Mis on deflatsioon?
Deflatsioon on hinnataseme langus. See võib tunduda hea, kuid pikaajaline deflatsioon võib pidurdada majandust.
Kust leida Eesti inflatsiooni andmeid?
Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi muutused igal kuul.
Inflatsioon ja varahinnad
Vikipeedia märgib, et lühiajalise hinnataseme muutuse mõju varahindadele ei ole üheselt määratav, sest varade, näiteks aktsiate või kinnisvara hinnad sõltuvad paljudest teguritest peale hinnataseme. Pikaajalise ja kõrge inflatsiooni korral on mõju varahindadele aga negatiivne. See tähendab, et ükski varaklass ei ole inflatsiooni vastu täiesti kaitstud ning lubadusi “kindlast inflatsioonikaitsest” tasub suhtuda ettevaatlikult. Kui keegi pakub kiiret ja riskivaba tulu, mis ületab tunduvalt inflatsiooni, on see pigem hoiatusmärk kui võimalus.
Rahulikum lähenemine on vaadata oma rahaasju tervikuna: kui palju on igakuiseid püsikulusid, kui suur on turvapadi, kas on laene ja millised on pikemad eesmärgid. Sellise ülevaate põhjal on lihtsam otsustada, millist osa rahast hoida kättesaadavana ja millist võib kaaluda pikemaajaliseks säästmiseks.
Kust leida usaldusväärset infot?
Eesti inflatsiooni ametlikud andmed avaldab Statistikaamet, kes Vikipeedia andmetel avaldab igakuiselt tarbijahinnaindeksi ja selle osakomponentide muutused. Eesti Pank analüüsib majanduse ja hindade arengut ning avaldab regulaarselt majandusprognoose. Need allikad on parem lähtepunkt kui sotsiaalmeedias levivad hinnangud, sest neis on selgelt kirjas, kuidas näitajad on arvutatud. Isikliku eelarve planeerimisel saab kasutada ka minuraha.ee tööriistu.
Kui jälgid inflatsiooni oma pere vaates, pane kirja paar suuremat kulurida – näiteks toit, eluase ja transport – ning vaata, kuidas need aasta jooksul muutuvad. Nii näed, kas sinu isiklik hinnatõus on ametlikust keskmisest suurem või väiksem.
Märkus: see artikkel on üldine teave ega ole finants-, investeerimis- ega laenunõustamine. Laen tuleb alati tagasi maksta koos intresside ja tasudega; võrdle pakkumisi krediidi kulukuse määra järgi ja laena ainult nii palju, kui suudad ka ootamatus olukorras tagasi maksta. Vaata ka Finantsinspektsiooni portaali minuraha.ee.
